mis on ajatus?

Üksik kivivai seisab muuli lähedal keset merd. kord peksavad lained, kord on meri rahulik ja tasane, kuid see kivi seisab muutumatult.
Korraga kukub see  kivivai ümber ning nüüd pole teda enam näha. Samas on ta vee all endiselt olemas.
Möödub aega ning kivi mureneb ning puruneb mitmeks kivikamakaks. Teda pole näha kaldalt, kuid ta on nähtav vee all ning ta meenutab nüüd lihtsalt üht purunenud kivivaia.
Kunagi lahustub ta väiksemateks tükkideks ning väiksemat tükid veelgi väiksemateks. Meri eksitab ning kannab neid tükke üksteisest veidi eemale, kuid kivivai pole endiselt kadunud, sest oskuslik mõistus võib teda häguselt veel ikka tajuda ja mõista. Kas sina näed kivivaia?

Kõigile meeldivad võitjad

  tüüp on roninud üle katuse ääre. ta hoiab katuse servast vaid ühe käega kinni, et teha endast selvepilt. pilt postitatakse suhtlusvõrgustikku ning mõne aja pärast jõuab see meediaväljaandesse. tasahaaval kirjutatakse ka kommentaare, mis on pigem sellised ebalevad, kus ettevaatlikult imetletakse tüübi julgust ning filosofeeritakse elu mõtte üle, kuid soovitatakse ka praktilisemaid tegevusi. keegi soovitab tootva töö tegemist.
  ilmub analoogne uudis teisest tüübist, kes samas situatsioonis kukkus paraku õnnetul kombel surnuks. tasahaaval ilmuvad kommentaarid. suhtumine on nüüd eranditult negatiivne, kus elu mõtet ei otsita, soovitusi ei jagata, vaid kodanikku nimetatakse lihtsalt idioodiks ning darwini auhinna nominendiks.

Tartu rahu aastapäev

Täna 2.veebruaril on Tartu rahu aastapäev ja ühtlasi samal ajal meenub paljudele inimestele ka selle tähtpäeva aluseks oleva lepingu rikkumine, siis võib seda päeva mitteametlikult nimetada ka lepingu rikkumise aastapäevaks uues julgeoleku olukorras (lühend LRAUJO). Hoolimata häirivatest tõsiasjadest oleks sobilik mõtiskleda sõjast ja rahust, Vabadussõjast, Vabadussõja monumendist ja selle võimalikust uuest tähendusest uues julgeoleku olukorras. Mis eesmärki võib kanda see monument?

Vandenõuteoreetilised kuulujutud ütlevad olevat selle monumendi all justkui midagi salajast, et siia ongi maetud Eesti Nokia. Teisalt räägitakse sümbolitest, et Vabadusristil on kujutatud eurot ja juba 2009.aasta teati, et euro tuleb Eestisse ning eesti rahvas usub eurosse ja on vajadusel nõus haarama relvad ning kaitsma eurot ning sellega ühtlasi ka välisinvesteeringuid ja majanduskasvu. Kõmu on tekitanud ka väited, et kui monumendilt eemaldada kõik klaaspaneelid, need sulatada ning hiljem vormida neist standardmõõdus 0,5-liitrised pudelid, siis saab aimu, kui palju tegelikult keskmine eestlase oma elu aja jooksul alkoholi tarbib.

a) Taustdekoratsioon. Üks kord aastas selle sama talvekuu lõpus peetakse seal paraadi koos liitlastega ning panoraam on võib-olla veidi üksluine. Kunstihinged mõistavad seda võib-olla paremini.

b) Tänavavalgustus. Kuna monument helendab, siis on võimalik seda kasutada nii päevasel kui öisel ajal orientiirina. See on eriti kasulik, kuna asub kesklinnas, kus on palju turiste, baare jne.

c) Leppimine. Kuna vabadussõjalased ja pätslased olid ja on reaalselt ja ideoloogiliselt alalisel vaenujalal, siis võib-olla kord aastas suudavad ka erakonnad oma maailmavaadetest välja astuda (vähemalt teeselda), pidada pausi ning ammutada jõudu üksmeelsusest.

d) Demokraatia. Kõik demokraadid, kes tulevad Eestisse visiidile, viivad alati pärja ka monumendile. Grandioosne mälestussammas jätab Eestist hea mulje ning kinnitab ÜRO raportite kuuldusi, kui edukad me oleme, kui tugev on Eestis demokraatia ja kui kõrgelt seda siin hinnatakse. See sammas ongi neile ehitatud - koht, kuhu tseremoniaalselt pärgi asetada. Kõik mittedemokraadid viivad lilli ja pärgasid teisel ajal, teises kohas ja ühe teise monumendi juurde.

e) Majanduslik funktsioon. Vabadussõja monument loob töökohti ja seda nii Eestis kui Tšehhi Vabariigis. See on hea märk rahvusvahelisest majanduslikust koostööst ja panustab laiapõhjaliselt nii siin kui seal, nii ühte kui teise.

f) Meie saatus on meie enda kätes. Hoolimata tõrgetest, nii tuiskudest kui tormidest, katkistest klaaspaneelidest, suurtest väljaminekutest, pikast vahemaast Tallinna ja Tšehhi Vabariigi vahel, ei karda sind Eesti rind ning see meenutab, et ka raskel ja pealtnäha lootusetul ajal on kõik võimalik.