Üksik
kivivai seisab muuli lähedal keset merd. kord peksavad lained, kord on meri
rahulik ja tasane, kuid see kivi seisab muutumatult.
Korraga kukub see kivivai ümber ning
nüüd pole teda enam näha. Samas on ta vee all endiselt olemas.
Möödub aega ning kivi mureneb ning puruneb mitmeks kivikamakaks. Teda pole näha
kaldalt, kuid ta on nähtav vee all ning ta meenutab nüüd lihtsalt üht purunenud
kivivaia.
Kunagi lahustub ta väiksemateks tükkideks ning väiksemat tükid veelgi
väiksemateks. Meri eksitab ning kannab neid tükke üksteisest veidi eemale, kuid
kivivai pole endiselt kadunud, sest oskuslik mõistus võib teda häguselt veel
ikka tajuda ja mõista. Kas sina näed kivivaia?