noored ja yolo

Noorte seas on ilmselt tuntud lääne ühiskonnast alguse saanud YOLO (you only live once) mentaliteet.  Väide on küll loogiliselt võetuna igati korrektne, kuid mulle tundub, et seda mõistetakse ja kohaldatakse vääralt.
Kui keegi hüüab „yolo!“, siis enamasti õhutatakse tegema pigem mõtlematuid ja destruktiivseid tegevusi nagu joomine (mida rohkem, seda parem), suitsetamine, bussipaviljoni klaasi purustamine või üleüldiselt midagi ohtlikku enda või teiste tervisele, varale. Miskipärast on yolo-mentaliteet saavutanud mõtlematuse fooni, justkui see looks mingi aluse või annaks õigustuse. Paraku unustatakse, et liigse emotsiooni ajel tehtu võib hiljem pälvida püsivat kahetsust ning peagi jõutakse arusaamani, et elu ei lõppegi veel niipea ning mõtlematusest tehtu tol õhtul elab edasi. Elatakse küll korra ja eksida on lihtne, kuid hiljem vigu heastada on keerulisem. Yolo ei päästa.
Mõistlikum versioon yolo-mentaliteedist peaks hoopis julgustama meid lugema klassikuid ja ennast harima; otsima tõde, otsima ja mõistma põhjusi, kuna siis saab leevendada tagajärgesid; tegelema personaalse arenguga ning mõtlema kaasa ka ühiskondlikel teemadel.
Selleasemel, et loomastuda, võiks elada hoopis tähenduslikumalt ning teha mõtestatuid tegevusi, kuna siis võid kindel olla, et ei raiska väärtuslikku aega rumalustele. Elu on meil kõigil üks ja elu ajaline kestvus Maal on piiratud, mistõttu tuleks seda aega rohkem hinnata ja austada, isegi teatud aukartust tunda tema ees. Mõtestatus aitab elimineerida mõtlematuse, tarkus purustada rumaluse ning püüdlemine seljatada sihituse. 

Eesti jalgpall

Võit Norras võis halvasti mõjuda, kuna meeskond võis muutuda liigselt rahulolevaks ning siit ka kaotus San Marinole – nii arvas Martin Reim. Kui Zenjov oleks oma võimaluse(d) realiseerinud oleks kõik hoopis teisiti ja need tüüpilised mängujärgsed avaldused täiesti sisutud.
Tegelikult nad on alati mingis mõttes sisutud, sest jalgpall on üldiselt pealiskaudne mäng, kus parem meeskond ei pruugi alati võita. Alati räägitakse ühte ja sama nii õnnestumiste kui ebaõnnestumiste korral: „peame oma võimalused realiseerima“, „peame mängima kaitses kindlalt“, „me ei tohi vastast alahinnata“. Samas, mis on muutunud jalgpallis ja mis muutub tulevikus? Arvan, et püsivalt pole muutunud midagi ning tulevikus muutuvad vaid tänased mängijad vanemaks; tulevad uued noormängijad, uued treenerid, kuid olukorrad, eksimused, mängueelsed ja-järgsed sõnavõtud jäävad samaks.
 Hiljuti võitis Inglismaa napilt Eesti koondist kõigest ühest Rooney karistuslöögist löödud väravast, mis napilt libises Pareiko käte vahelt väravapostide vahele. Kui on võit, siis on kõik korras, aga ebaõnnestumiste puhul hakatakse mõtlema ja analüüsima (sageli mõeldakse üle). Kõigil on oma teooria ja arvamus, miks ei suudetud võita, kuid unustatakse lihtne tõde, et jalgpallis on palju juhuslikkust, kus õnn või ebaõnn määrab mängu võitja. Seega ei tohiks viiki San Marinoga tõsiselt võtta. Jordaania jalgpallikoondis sai ju vastu muru surutud (juhuslikult).

"Antiikfilosoofia" I.Meos

Herakleitos:  „Samasse jõkke ei saa astuda kaks korda“  (kõik muutub, voolab, inimene muutub, uued elamused, uuem mina vms,) „Samasse jõkke me astume kaks korda ja ei astu, me oleme ja ei ole“  „Kui inimestele sünniks kõik nende tahtmise järgi, paremaks ei läheks“ (muutlikkus,kõik on suhteline)

Sofistide filosoofia põhijoon on relativism ehk kõige suhtelisuse tunnistamine. Iga asja kohta on õigustatud kaks teineteisele vasturääkivat seisukohta ja mõlemad on tõesed (juhul, kui keegi neid tõeseks peab) nt külm vesi järves, maailm on ilus või nõme ehk millisena asju näeme, sellised nad meile ongi.

Hegel Gorgiasest: „Terve mõistus on oma ajastu mõtteviis, milles sisalduvad kõik selle aja eelarvamused: mõttemäärangud valitsevad tema üle, ilma ,et seda endale teadvustaks. Seepärast läkski Gorgias kaugemale tervest mõistusest“

„Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale mitte kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid.[....]. ..., võtsin endale Xanthippe naiseks veendumusega, et kui suudan taluda teda, siis on mul kerge suhelda kõigiga.“ Sokrates, Xenophon teoses


Sokrates: „Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama“ (inimesed, kes lõid Sokratest; kes jäid lolliks vestluses/vaidluses Sokratesega; Sokrates kasutas irooniat).

Platon: "Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti.“ 

Demokritos:  „Inimesele on kohane hoolitseda enam hinge kui keha eest, sest hinge täiuslikkus parandab keha puudusi, keha tugevus ilma mõistuseta ei tee aga hinge millekski paremaks.“

„Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte“

Voorus seisneb tegudes ega vaja suuri sõnu. Antisthenes

Diogenesest-  keegi viis ta suursugusesse majja ja tal keelati maha sülitada. Diogenes köhatas ja sülitas tollele näkku öeldes, et ei leidnud sobivamat kohta.  Saunas on vähe inimesi, kuid palju rahvast. Miks annavad inimesed raha kerjusele, kuid mitte filosoofle? Sest pimedaks või lombakaks võivad nad isegi saada, kuid filosoofiks ei iial. Sportlased on nürimeelsed, miks? Sest nad koosnevad sea-ja härjalihast. Paljud naeravad su üle, Diogenes, aga nende üle naeravad võib-olla eeslid, kuid mis loeb neile eeslite arvamus. Nii ka mina – mis loeb mulle nende arvamus. Teenijad on orjuses oma isandate käes, rumalad on orjuses oma tahtmiste käes.


Kokkuvõtvalt on skeptitsismi põhimõte, et hoidu otsustamast asjade loomuse üle ning saavuta sel teel hingerahu.

Epikurose õpetuse järgi võib hingerahu saavutada teadmiste abil maailma kohta, skeptikute arvates aga otsustusest hoidumise abil asjade loomuse kohta. (D.Carnegie: ainuke viis vaidlustes võita on vaidlustest hoiduda)

Kas kalkunitele on ka jõulud rahu ja hea tahte ajaks?

Kui meil oleks rohkem meeleorganeid, siis tajuksime maailma hoopis teistsugusena. Milline on aga asjade tegelik loomus, seda me ei tea.

"Stepihunt" H.Hesse

„Valule peaks uhke olema – iga valu on meie kõrge seisuse meenutus.“

Enamik inimesi ei taha enne ujuda, kui nad seda oskavad.  loomulikult ei taha nad ujuda, nad on ju sündinud maa mitte vee jaoks.[....]Ja loomulikult ei taha nad mõtelda; nad on ju loodud elamiseks, ja mitte mõtlemiseks. ...... kes teeb mõtlemisest peaasja, see võib selles osas kaugele jõuda, aga ta vahetab siiski maa vee vastu ja kunagi ikka upub.

... nii kipuvad need loomused, keda me „enesetapjateks“ nimetame ja kes on alati väga tundlikud ja tundelised, vähimagi vapustuse korral intensiivselt anduma enesetapu kujutlusele.

...tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu enda poolt võita ja selili panna, kui seda oma käega teha

Seetõttu on kodanlane oma olemuselt nõrga eluihaga olend, kartlik, hirmul iga enesekaotuse ees, kergesti valitsetav.

Sest paistab, et kõigil inimestel on kaasasündinud ja lausa loomusunniline vajadus pidada oma mina mingiks ühtsuseks. See väärkujutlus võib ükskõik kui sageli ükskõik kui raske hoobi saada, ikka paraneb ta uuesti.

Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi

Inimene koosneb suurest hulgast hingedest, väga paljudest minadest.

Igavikus pole aga mingit aega: igavik on üksnes silmapilk, sa näed, just paras ühe nalja jaoks.

Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma!

/--/igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta.

Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild looduse ja vaimu vahel.

Sest ükski inimene, isegi mitte primitiivne neeger, isegi mitte idioot, ei ole nii meeldivalt lihtne, et tema olemust võiks seletada ainult kahe või kolme põhielemendi summana.

Kodanluse puhul on maksev suurmeeste ümberpööratud põhimõte: kes pole minu vastu, on minu poolt.

Kahju oli nüüdsest ja tänasest, kõigist neist loendamatuist tundidest ja päevadest, mis mul kaduma läksid, mida ma ainult kannatasin, mis ei toonud ei kingitusi ega vapustusi.

Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib.

Elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda, nagu polekski see loobumine — kõiki neid kõrge elutarkuse armastatud ja sageli formuleeritud nõudeid on võimeline täitma üksnes huumor.

...Sest seda vihkan, jälestan ja nean ma siiski kõige kirglikumalt, seda kodanluse rahulolu, tervist, mugavlemist, seda turgutatud optimismi, seda keskpärase, normaalse, läbilõikelise tulusat ja tõhusat kultiveerimist.

Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis oled sa tõesti õnnetu mehike!

Te peate elama ja te peate naerma õppima. Peate õppima kuulama elu neetud raadiomuusikat, peate austama vaimu selle taga, peate õppima naerma selles oleva kila-kola üle! Ja kõik, rohkem teilt ei nõuta!

Mis pakub lõbu, seda tuleb nautida.

"Vana-Rooma inimene" A.Giardina

Kodanikud meessoost

Fašistlikud valitsused kuritarvitasid propagandistlikul eesmärgil kõike roomalikkku.

Augustinus: „Juhul kui kaugenetakse õiglusest, siis mis muud on kuningriigid kui vaid suured röövlijõugud. Sest eks ole ka suured röövlijõugud omamoodi väikesed kuningriigid?“

Juba kõige kaugematest algusaegadest peale olevat Rooma ajalugu iseloomustanud avatus võõramaalaste suhtes (keiser Claudiuse arvamus)

"Promathion tundmatu autori järgi ei pärinenud Remus ja Romulus kuninglikust soost, vaid ema oli neil orjatar."

"18. saj. lõpus tõstis vabaduse tärkamine kaasaegses maailmas esile taas antiikaja suundumused,......"

Kõige võrdõiguslikum oli üldises plaanis vabariigi viimane sajand. Keisririigi kehtestamine – tugev vastupidine suundumus. Kasvas ebavõrdsus, mis lähtus seisuste hierarhiast. Ius civile(kodanike õigus) oli lakanud olemast aequum ius (võrdne õigus).

Seejuures kuulus „ühiskonna omand“ – sillad, akveduktid, rannik, karjamaad, kaevandused – kõigile, ja selle mõistlikust kasutamisest saadavad tulud pidi katma ühiskondliku organisatsiooni kulutusi (ametnike palgad, religioon, asutuste töö tagamine)

Kodanik- võlglane kolmes aspektis, võlgnes kõigile teistele teeneid, mis puudutasid tema isikut ja varandust, oma „hea nõu“ ja „erapooletud seisukohad“. Kodanik oli mobiliseeritav sõdur, maksumaksja, valija, kandidaat avalikesse ametitesse. Need põhimõtted ei vajanud seaduslikku akti; tekkisid linnriigi ajal. Ei tehtud vahet neil, kes valasid oma verd ja kes andsid raha või viimaks neil, kes käskisid ja kes kuuletusid; vastavalt olukorrale oli igaüks sõdur, maksumaksja, valija, ametnik; igaüks pidi (Cicero ja Livius)  suutma samal ajal kuuletuda kui ka käskida

Cicero kutsus hääletusel läbikukkunud kandidaate tagasihoidlikkusele ja leppimisele- kõik need näitavad isamaa-armastust, „ühiskonna huvidele alistumisest“, ilma milleta ei saa riik eksisteerida

Linnriigi olulisemaks probleemiks oli koormiste ja hüvede jagamine. tuli silmas pidada: hüved suuremad kui koormised, ajaline jaotus-koormised ja hüved pidid vahelduma; viimaks kodanikevahelist jaotust- mitte alati ühed ja samad kodanikud ning mitte nii et ühtedele ainult koorm. ja teistele hüved.

Sõjaväkke kutsuti üldjuhul vaid rikkamaid.

Küsiti otse rahva arvamust, rahvaesindajate süsteemi ei tuntud ->kodanikud rahvakoosolekule

Cicero: Muistne Kreeka käis alla, kuna rahvakoosolekul oli liiga suured volitused ja ohjeldamatus. (roomlased ei lasknud ühelainsal koosolekul olla otsutava tähtsusega).  Ehk siis Rooams püüti arvamuste väljendamist ja otsustamisprotsessi hierarhiseerida.


Rahval polnud võimalik koosolekul vabalt rääkida (vaid “jah“ või „ei“) Lõpus sai veidi teatud tingimustel

kuni 46-aastased kodanikud olid juuniorid, üle 46 – seeniorid


Iga indiviidi ressursid määrasid ära nii tema poliitilise vastutuse kui ka sõjalise osaluse, mida ei peetud mitte niivõrd  kohustuseks, vaid pigem õiguseks, isegi privileegiks.

Keisrigiigi ajal sõdur kui elukutse ehk siis palgasõdurid, allusid keisrile. Alalisse sõdurisse suhtuti kui kasutusse laisklejasse, liigne suu mida toita (Augustus lõpetas linnriigi kriisi, kehtestas autoritaarse valitsusviisi ja võimu sõjaväe üle) ... sõdur võtab ühiskonnas koha, mille kodanik on moraalse allakäigu tõttu vabaks jätnud (rooma mentaliteedi kadumine)

Aristoteles: „Kui laste saamisele ei panda piire, [---] on tulemuseks vältimatu vaesus“

Platoni ja Aristotelese meelest rajaneb õiglane ühiskonnakorraldus ebavõrdsusel: orjad, kes on väiksemate annetega üksikisikud (nad arvasid, et sellest aru saada, piisab kui neid  jälgida), ei kõlba millekski muuks kui vaid tööks ja kuuletumiseks.


Stoikute meelest ei ole orjus loomulik, sest ainus loomulik erinevus on tarkade ja lollpeade vahel.

Mõte, et orjana, naisena või kerjusena sündimine ei ole iseenesest alandav, vaid alaväärseks muututakse ühiskonna survel, ei saavutanud laiemat kõlapinda enne 19.sajandit (autori seisukoht: Aristotelesel ei tulnud pähe, et tegelikult alandab ja nüristab neid orjus ja põlgus, seepärast nad ongi „sobilikud“ orjadeks ehk õnnetud, harimatud, vaesed, alandlikud) Aristoteles arvas et osad on juba sünnipäraselt mõeldud orjaks saama, loodus kujundab, tugev või nõrk kehaehitus jne.

Stoikud: ainult voorus võimaldab saavutada eluviisi, mille loodus on inimsoole eesmärgiks seadnud (voorus- on kink, mille „loodus“ seda peaaegu sõna bioloogilises tähenduses, on inimsoo esindajatele kaasa andnud, nii nagu ta on varustanud loomad neile ja nende liiglile ellujäämiseks vajalike instinktidega) -> neis juhindus antiikaja mõtlemine, otse „loodusest ja kosmosest“ mitte väärtustest nagu „ühiskond“ ja ajalugu“

"Mis puutub saatusesse, siis see juhib üksikisikuid, mitte riike ega inimrühmi" – Seneca


Aristotelese arvates on barbarid sündinud selleks,et kreeklased neid koloniseeriksid

Seneca: tuleb teistele head teha, jagada raskusi, mitte türanniseerida impeeriumi provintside elanikke... Kuid kes tahab liiga palju, ei saavuta midagi. Kuna kogu maailma pole võimalik sõbralikult kohelda, tuleb piirduda lihtsamaga, ilmutades seda voorust vaid piiratud valdkonnas: olla humanne igapäevastes viisakussuhetes ning väikestes asjades, mis ei maksa midagi.

Tocqueville’i teoreem: inimgrupp võib võõra tsivilisatsiooni väärtused omaks võtta vaid juhul, kui pärast nende omaksvõtmist ei leia nad end selle tsivilisatsiooni kõige alamalt astmelt. Punanahkade pealik sureb pigem oma mineviku kuulsuses ja õilsas viletsuses, kui et leiab end valgete ühiskonna kõige alamalt astmelt. (ENSV, koloniaalriigd)

palju õnne!

  Algul saadeti inimesele sünnipäeva puhul kiri koos õnnitlustega või sünnipäevakaart.  Järgnevalt tuli revolutsioon ning leiutati telefon, mis võimaldas õnnitleda inimest reaalajas üle maailma. Telefonist vormiti mobiiltelefon, mis oli juhtmevaba ning võimaldas saata õnnesoove sms-ina; lühikese ajaga arenes mobiilist nutitelefon.
  Praegu on inimesed oma nutitelefonid ühendanud sotsiaalvõrgustikuga (facebook), kus saadetakse virtuaalseid õnnesoove. Facebook ütleb sulle ise, kui kellelgi su sõpradest on sünnipäev. Sinu ülesandeks on  koguda sõpru facebook'i sõbranimekirja ning hoida telefoni aku laetud. Enam pole tüütut helistamise kohustust, mis on ühtlasi ka ebamugav ja ebapraktiline- ajakulukam, nõuab tähelepanu ning on tasuline.
Järgmine samm on automatiseeritud virtuaalne õnnesoov, kus ei  pea vaeva nägema ei mõtlemisega ega kirjutamisega, vaid sinu facebook'i virtuaalkonto saadab standardse õnnesoovi õigel ajal õigele inimesele sinu eest?
  Nutitelefoniga saab ka pilte teha. Enam pole seda tüütut vajadust, kus peab minema võõra inimese juurde ja paluma, et tema sinust pildi teeks. Pilte saad teha ise ja lühikese aja jooksul suhteliselt palju (võib-olla on see lausa raiskamine- telefonimälu raiskamine, aja raiskamine, foto kui idee raiskamine). "Tahan paremat pilti, kus mu näoilme väljendaks rohkem küsitava väärtusega emotsioone ja oleks üldse coolim" - ka raiskamine.
  Kui teed pilte ja käsi väsib ära või jääb liialt lühikeseks, siis selleks on loodud spetsiaalne varras, mida nimetatakse selfie-stick'iks. Ikkagi lihtsam kaasas kanda, kui minna tundmatu võõra juurde ja paluda abi pildistamisel?

seadus koos eluga

kas te olete näinud, kuidas põhjakorealased ülistavad oma juhti Kim Jong Un’i? kas te olete näinud kuidas rahvamassid nutsid kui lahkus pikaaegne põhja-korea liider kim jong-il? rahvas elab äärmises viletsuses, mis on otseselt seotud riigijuhtide tegevusega, aga rahva poolehoid on siiski suur. miks on see nii? miks on putini populaarus üks kõrgemaid praegu ukraina relvakonflikti tingimustes? miks enamik arvab, et usa on õiglane ja hea jõud maailmas, mis tagab korra?
inimestele antakse lihtsalt valeinfot. meedia annab inimestele nii adekvaatset infot, kallutatud infot kui ka valeinfot, mis kujundavad meie arusaamasid. isegi kui midagi korratakse süsteemselt ja regulaarselt, siis inimene hakkab seda paratamatult uskuma. nii tekibki „uus tõde“ ehk siis inimeste hoiakuid on võimalik mõjutada küllaltki lihtsalt. täpselt sama on ka kooseluseadusega, sest eesti meedia on oma poole juba valinud, riigikogu on oma poole valinud, president on oma poole valinud; rahvas samuti, kuid seda üritatakse aktiivselt mõjutada.
mihkel raud vaidles noormehega, kus noormees mainis, et „nad (homod) ei ole inimesed“. Loomulikult oli see delfis uudise pealkiri (olen nõus, et see oli jäme solvang noormehe poolt). Pühapäevasel miitingul toompeal osales palju inimesi ning fotograafi objektiivile jäid nii mõnedki julmad loosungid nagu "peded kappi tagasi" või midagi taolist. meedia armastab selliseid ekstreemsusi rõhutada. tahaksingi kirjutada, miks mina ei toeta kooseluseadust.
kõigepealt, kuidas see teema nii äkitselt ilmus päevakorda? kas homode arv on järsult kasvanud ning  ka üldine kasvutrend on positiivne, mis ongi loonud vajaduse vajalike seaduste järele?
tegelikult tingis vajaduse kooseluseaduse järele välisjõud EL ja/või USA. joe biden on öelnud: 

"I don't care what your culture is," Biden told about 100 guests at the Naval Observatory's vice presidential mansion. "Inhumanity is inhumanity is inhumanity. Prejudice is prejudice is prejudice.".

Biden, who has emerged as a leading gay rights advocate within the Obama administration ever since he got ahead of Obama in declaring his support for gay marriage, said that across U.S government agencies officials have been instructed to make the promotion of gay rights abroad a priority.

Where countries fail to move toward protections of LGBT people, he warned, "there is a price to pay for being inhumane."

viide:http://cnsnews.com/news/article/biden-i-dont-care-what-your-culture-lgbt-rights-are-more-important

seega, arutelu on tulnud massidesse ehk esmane võit on saavutatud. usun, et mingi aeg, hoolimata rahva vastuseisust, võetakse kooseluseadus ikkagi vastu. öeldakse, et venemaa pole demokraatlik, kuid sama võiks öelda ka eesti kohta, kuna meil viljeletakse mingi muu riigi demokraatiat, mitte eesti demokraatiat. igal riigil on demokraatiast erinev nägemus? vahest on tekkinud uusi demokraatia alaliike?
miks olen vastu? tuleb küsida, et kas homoks saadakse või homoks sünnitakse. keeruline öelda, kuid selliste kooseluseaduste ametlik aktsepteerimine ja isegi „julgustamine“ võib toota rohkem homosid tulevikus (sellele aitab kaasa ka feminism, sooneutraalsuse idee, lasteaedades sooneutraalne õpe, kus poisse julgustatakse mängima nukkudega ja tüdrukuid tüüpiliste poistemängudega, gay-seriaalid televiisoris), kuna see toodab pikemas perspektiivis „nõrkasid“ mehi. kuid mis saab 100-200 aasta perspektiivis, seda on raske öelda, kuna inimeste tegudel on lühiajalised ja pikajalised tagajärjed. kindel on see, et meie traditsioonilised väärtused un muutuste keerises ning siit tulevikku ennustada on keeruline
 mõistan, et homosid on eksisteerinud alates Vana-Kreekast igal ajajärgul, kuid mitte kunagi varem pole nad ametlikult „abiellunud“. ma olen vastu kui inimesi vihatakse, mõnitatakse või alandatakse, aga kui ma olen kooseluseaduse vastane, siis pole ma vihkaja, vaid mingisugune demokraat vist, kellel on õigus arvamusele. uus normaalsuse loomise asemel võiks tegelda muude riigisiseste probleemide lahendamisega, mis soodustaksid eesti rahvastiku kasvu, majanduse arengut. 2018.aastal lõppevad ju eurotoetused?

sääsk

üksik sääsk lendas tuppa.
mõtlesin, et olen kaval
ja jälgin teda
kuid ikka jõudis enne
hammustada
kui mina teda
üle kavaldada.

ööklubis.

sajad inimesed mehed-naised
otsimas midagi
kedagi
röökimas,
tantsimas,
kokteili joomas
öösel
tugeva bassimuusika
saatel.
otsimas midagi
kedagi,
kuid
vali muusika ja bass
ei lase leida.
lihtsam on edasi otsida
ja juua.

elu juhuslikkus

elu koosneb väga palju juhuslikest olukordadest (newage’i  inimesed sellega kindlasti ei nõustu), mis lõpuks määravadki meie saatuse. öösel ööklubi peldikujärjekorras saad täiesti juhuslikult tuttavaks naisega ning pärast sa avaldad talle armastust, kuid samal ajal on peldikujärjekorras üle maailma veel miljoneid naisi, kelle seas on kindlasti sobivamaid kaaslasi.Kahjuks me ei ulatu sinna mitte kunagi, ükskõik kus me ka poleks. tuleb leppida elu juhuslikkusega.

J.P. Vernant "Vana-Kreeka inimene"

Lugesin mõnda aega tagasi J.P. Vernanti raamatut „Vana-Kreeka inimene“ , kus tutvustati antiikkreeklaste elu ja ühiskonda. Me kõik teame, et toona oli tegemist väga meestekeskse ühiskonnaga, sest riigijuhtimises said osaleda vaid kodanikud nind kodanikeks said olla vaid mehed. Mehed juhtisid riiki ja osalesid sõdades. Muide, sõdades osalemine oli auasi ja nendes osalised valdavalt jõukamad. Naiste rolli ühiskonnas iseloomustavad järgmised tsitaadid raamatust:

Igapäevaelus oli väärikale Ateena naisele kohane, et keegi ei tea temast midagi (Thukydidese järgi väidab Perikles)

...„Naise poliitiline kohustus vastas tema bioloogilisele funktsioonile: sünnitada uusi kodanikke, see tähendab meessoost pärijatest perekonnapäid, kes moodustavad polise.“...

Glaukon: "Inimene käitub valesti, ütleb ta, kui võtab naiseks selle, keda tahab, annab oma tütre naiseks sellele, kellele tahab, loob suhteid ja liite, kellega heaks arvab ning saab oma ebaõiglusest veel kasu ja tulu."

"Niisugused lood, milles naine on kõige väärikamale kuuluv auhind, vastavad naiselikule soovile olla hinnaline ning mehelikule soovile olla vääriline. Lood aga, milles naine on ohver, kelle mees päästab, annab tunnistust sellest, et naised peavad olema kaitstud ning mehed on selleks küllalt tugevad."

..., kuid naiste võimus on alati nähtud asjade loomupärase korralduse segipööramist, mis on võimalik vaid meeste rumaluse või nõrkuse tõttu. ...naiste võim on alati märgiks,et midagi on läinud väga valesti (kirjanduses kujutatu Aristophanes)

„Hesiodose versioon samastab kontrolli alt väljunud naiseliku jõu seksuaalsusega: tütarlaste ülbus tuleneb sellest, et neil on palju kosilasi ning nad peavad ennast heaks partiiks. [....................]. Lugudega Proitose tütardest öeldakse kreeklastele, et abielu piirab naiste seksuaalset jõudu ning juhib nad pärandi edasiandmise ainuõige kohustuste täitmisele; ühtlasti kindlustab abielu ühiskondlikku korda ning häid suhteid jumalatega.“

Sokratese utoopiariik
„Et naised sünnitavad lapsi, kuid mehed mitte, on vaid kehaline omadus, ning see ei ole mingil moel seotud psüühilise võimekusega(autoriteet kuulub võimekatele, olgu naine või mees,) Ent, naistel  ei ole ühtegi loomupärast omadust, mida ei oleks meestel. (mehed ületavad naisi kõigil aladel ka kudumine, söögitegemine) Siiski mõnel naisel on mõnest mehest enam eelsoodumust paremale haridusele, teda peaks lubama ka parimate hulka. Need naised peaksid tegema ka asju nagu mehed nt relvade käsitsemine, sport. Parim, mida naine suudab, on olla mees.“

Lisaks leidus veel huvitavaid mõtteid, mida jagada.

„Igaüks on lahutamatult seotud nende väärtustega, mida ühiskond talle omistab (kangelased sõjas jne). Sa oled see, mida teised näevad. Üksikisiku identiteet võrdub avaliku tähelepanuga, mis talle osaks saab – väljanaermisest kiituseni.“

...., selleks et ennast tundma õppida, ei pea hing vaatama mitte endasse, vaid alati endast väljapoole, teist olendit, kes on temaga sarnane; ...... Samal kombel näeme ja tunnetame, kes oleme meie ja milline on meie hing, vaid teise inimese hinge ja palet vaadates. Igaühe identiteet tuleb ilmsiks pilkude ja sõnade risttules, teisetega suheldes.“
...; seal ootas teda „kaunis surm“ – ainus, millel oli sotsiaalne tähendus.

„demokraatia peamine viga – riigiametitesse lubatakse ebakompetentseid inimesi.“

Antiikdemokraatia oli valitsusviis, milles kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul otsuste vastuvõtmisel. ....[.....]. Kodanik oli see, kes suutis täita vaba täiskasvanud mehe tähtsaimat kohustust – sõdida. Vaid need, kes olid selleks võimelised, omasid õigust osaleda rahvakoosolekutel.

Kodanikke oli vähe ja ning kodanik pidi olema „puhtavereline“ ateenlane.

Kõik see annab tunnistust „isikulisest“ riigi kontseptsioonist: riik ei ole üksikisikutest kõrgemal seisev ja neist sõltumatu autonoomne juriidiline üksus, vaid üksikisikute ehk kodanike kogum.         „Riik – see on mehed, mitte aga müürid või tühjad laevad.“ Nikias

.... nii et lihtne üleminek algsest seadusest järgmise ja uue seaduse juurde nõrgestab seaduse jõudu.  (Aristoteles)

Üldiselt hea raamat, mis andis hea ülevaate tolleaegsest ühiskonnast. Nii mõnedki tõekspidamised on aja jooksul "pehmenenud".

puhkus

suvine pärnu,
braavo burger
sunset-sugar
katkine klaas
vereloik tänaval
hommik on käes.

say no to racism

ma arvan, et sellised kampaaniad on juba ette läbi kukkunud. miks? loosung sisaldab sõna, mille vastu võideldakse, ent selle sõna kordamine ja nägemine kinnistab seda meie alateadvusesse, pole vahet kas on yes või no. selle loosungi pidev eksponeerimine pigem loob rohkem rassismi (jalgpallistaadionitel ahvihäälitsused, banaani väljakule viskamine), kuna me ei suuda unustada või ära kaotada oma teadvusest seda, mida meile korduvalt meelde tuletatakse. noor inimene, kes ei tea mis on rassism, õpib selle kiiresti selle loosungi abil. seega oleks mõistlik loosung täielikult ümber sõnastada, kus rassismi asemel keskendutakse hoopis inimkonnale üldisemalt. see kampaania on nagu õpetussõnad lastele, kuid lapsed kipuvad ikka tegema seda, mis on keelatud.

sõda ja inimesed

avastasin end ükspäev mõtisklemas, et milleks minna sõtta?aga kui vaenlane ründab, siis peab minema ja kaitsma! aga tegelikult vaenlane ei ründa sind tavaliselt nii ootamatult nagu taskuvaras.vaenlaselt võid sa rünnakut oodata, aga taskuvargalt ei tea sa seda enne, kui oled rahakotist ilma.
kui üks riik ründab teist, siis ei toimu see üleöö, kuna sellele eelnevad teatud protsessid, mis võivad viia sõjani. Protsesside haldamise ja juhtimisega tegelevad poliitikud, seega lasub neil kõige suurem vastutus sõja ja sõja puhkemise eest. oleks loogiline, et omavahel lähevadki sõdima just poliitikud (parem võitku!), kes selle oma oskamatuse või tahtmatus ega on põhjustanud ning muu osa rahvast saab jätkab oma argipäeva toimetustega (või siis teha need päevad kalendris punaseks?). see oleks igati õiglane ja aumehelik käitumine poliitikute poolt. boonusena säästaksime raha alates arvuliselt vähenenud riigikogulaste tööjõukuludelt kuni 2% SKT-ni välja.
kui kõik inimesed üle maailma ka nii mõtleksid ja käituksid? võib-olla siis lõppeksid ka sõjad ja jääksid järele ainult inimesed. 

ilus väike eesti.

läänemere kaldal oli kord üks väike ja ilus riik- eesti riik. e-riik. eesti elu oli ilus, pealtnäha, statistika põhjal- majandus kasvas nagu eurohinnad poes. miskipärast otsustasid paljud eestlased minna üle soome lahe soomemaale. mindi tööle, aga statistika järgi mindi silmaringi laiendama. nad tulevad pärast tagasi koju; küll me siis kutsume - enne peavad nad lihtsalt talendiks saama.
otseloomulikult, eesti on ju väike ja ilus. narvas ja mustveel suletakse eesti koole, sest ka mujal suletakse kui eestlaseid ei jätku. finantsefektiivsus eelkõige, küll kõik parem tuleb. maalt minnakse pealinna – tallinnasse. nii muutubki eesti üha väiksemaks ja ilusamaks. äärealasid hallata ei suudeta, siseränne on ju loomulik protsess ning  väljaränne veel loomulikum. küll kunagi me haldame, tõstame ja loome kõik vajaliku. iga nelja aasta tagant üritame. ehk peaks ka piirilepingu venemaaga üle vaatama ja tõmbama mingisuguse joone veel eestpoolt? las venemaa haldab. ja soome las lähevad lihttöölised ja vaesed mugavust ja lodevust otsima. siis muutubki eesti ju veel väiksemaks ja statistiliselt ilusamaks, jäävad ju ilusad inimesed ilusate autode ilusate uute „brüsseli teedega“.

Tähelepanek

Palju inimesed postitavad oma sotsiaalvõrgustikku erinevaid tsitaate ja inspireerivaid mõtteid kuulsatelt näitlejatelt, lauljatelt, filosoofidelt, kirjanikelt ja teistelt eeskujudelt. Iseenesest on see positiivne, kuna näitab selle inimese uskumusi ja tõekspidamsi elus, et tal on vähemalt mingi nägemus ja ta ütleb seda ka teistele. Koomiline on aga valdavalt naiste poolt lisatud mõte, et i don’t care what others think about me, ehk ta võib teha, öelda, käituda, riietuda kuidas tahab ning teiste arvamus teda ei huvita. Kui palju on selliseid inimesi?  Kui seda väljendaks meesterahvas, kes käib kord dekaadi jooksul riidepoes ja kannab tavaliselt sandaale sokkidega , siis oleks see usutav. Aga naine? Pigem see reedab just vastupidist, et tegelikult on sellele naisele lähedaste või ühiskonna arvamus väga tähtis. Nii tähtis, et ta tahaks sellest koormast kasvõi osaliselt vabaneda. Tsitaadiga üritab ta lihtsalt ennast tugevdada nii enese kui teiste silmis. Ent need on ainult sõnad ja elus loevad teod. Sageli teod ei vasta sõnadele. 

Marcus Aurelius "Iseendale"

Marcus Aurelius oli Vana-Rooma keiser, kes huvitus ka filosoofiast (stoitsism). Raamat "Iseendale" annab ülevaate stoikute ideedest. Aeg-ajalt hakkasid raamatus mõtted korduma, kuid sellegipoolest on tegemist väga hea lugemisega. Meeldejäävamad nopped raamatust: 

„.. on küllalt, kui püsida üksnes iseenda sisemuses asuva jumaluse juures ning teda siiralt teenida. Tema teenimine aga tähendab hoida teda puhtana kirgedest, sihipäratusest ning rahulolematusest sellega, mis tuleb jumalailt ja inimestelt.“

„.... esiteks, et kõik on igavesest ajast peale samalaadne ja ringiga naasev ning on täiesti ükskõik, kas vaadelda üht ja sedasama saja või kahesaja aasta või siis piiritu aja jooksul; teiseks, et võrdne on kaotus nii kõige pikaealisemal kui ka sellel, kes õige pea sureb. Sest olevik on ainus, millest neil tuleb ilma jääda, kuna see neil on ja ainult see, ning seda, mida pole, ei kaota keegi. 

„Sest ärrituda millegi tõttu, mis juhtub, on lahtiütlemine loodusest, millest kõigi teiste osakeste loomused kinni hoiavad.“

 „Et asjad ja tegemised ei puuduta hinge, vaid püsivad liikumatuina väljaspool ning hingevaevad tekivad üksnes meie sisimast arvamususet. Ja teiseks, et kõik see , mida näed, peagi muundub ja lakkab olemast; ning mõtle pidevalt kui paljusid muundumisisi sa ise oled juba kohanud. Maailm on teisenemine, elu – arvamus.“

„Kaota arvamus, kaob ka „mulle tehti kahju“, kaota „mulle tehti kahju“, kaob ka kahju.

„Mis ei tee inimest endast halvemaks, ei tee ka tema elu halvemaks ning ei tee talle kahju ei väljast- ega seestpoolt.“

„Sul on mõistus? On. Miks sa siis seda ei kasuta? Sest kui see teeb oma töö, mida muud sa siis veel tahad?“

„Mitte nii, nagu elaksid kümme tuhat aastat. Paratamatus ripub su kohal: kuni elad, kuni on võimalik, saa heaks“

„Kes on ärevuses pärastise maine pärast, ei kujuta ette, et igaüks, kes teda mäletab, peagi ka ise sureb ning seejärel jällegi too, kes asemele tuleb,....., kuni kustub kogu mälestus. Oleta, et need kes mäletavad, on surematud ja et mälestus on surematu – mis sinul sellest?“

„Ei saa juu kiidetav ei halvemaks ega paremaks“

...kerjus (on see), kes vajab teist ja kel pole iseendas kõik, mis eluks vajalik.“

„Peagi sured, ja sa polegi veel ei lihtne, häirimatu ega vaba kahtlusest, et miski väljastpoolt võiks sulle kahju teha; polegi veel kõigi vastu lahkemeelne ega näe, et mõistus seisneb üksnes õiglases teos“

„Kui keegi jumalaist sulle ütleks, et sured homme või igal juhul ülehomme, siis , kui sa ei ole just äärmiselt tühine inimene, ei peaks sa oluliseks, et see oleks pigem ülehomme kui homme; on seal siis palju vahet? Niisamuti ära pea tähtsaks, et see oleks pigem paljude aastate pärast kui homme.“

„Milline on see, mida sa sagedasti kujutled, selliseks kujuneb ka su mõttelaad. Sest hing värvub kujutlustest.“

„Mõtle sageli olemasoleva ja toimuva möödakandumise ja haihtumise kiirusele. [...............]. Kas pole siis rumal see, kes kõige selle juures end tähtsaks teeb, kramplikult pingutab või hädaldab, nagu vaevaks teda miski, mis on tähtis ja kestev" (kõik muundub, piiritu minevik ja tulevik kui haigutav sügavik) 

„Parim viis kätte maksta – mitte muutuda samasuguseks“

„Harjuta end mitte olema tähelepanematu selle suhtes, mida teine räägib, ja aseta end niipalju kui võimalik rääkija hinge.“

„Mis pole kasulik mesilasperele, ei too kasu ka mesilasele.“

„Mitte kaasa nutta, mitte erutuda.“

„Elamiskunst sarnaneb pigem maadlus – kui tantsukunstiga, sest tuleb seista vankumatult ning valmina selleks, mis tuleb, mitte aga selleks, mis on ette teada.“

„... ja et inimesele pole hea mitte miski, mis ei tee teda õiglaseks, arukaks, mehiseks ega vabaks ning halb mitte miski, mis ei tee sellele vastupidist“

„Vaata, et sa ei tunneks ebainimlike vastu sama, mida inimesed inimeste vastu.“

„Pimestumata võtta, valmilt minna lasta.“

„Inimesega ei saa juhtuda midagi, mis poleks inimesele omane sündmus, ega härjaga midagi, mis poleks talle omane, ning viinamarjagagi,mis  poleks viinamarjale omane ning kiviga, mis poleks kivile omane. Kui nüüd igaühega juhtub see, mis on tavaline ja loomulik, miks sa ärritud? Ei kandnud ju üldine loodus sulle midagi, mida sa kanda ei suudaks.“

„Kui oled ängistatud millegi tõttu, mis on väljaspool, ei vaeva sind mitte see, vaid sinu otsustus selle kohta. Seda maha pühkida aga on juba sinu võimuses.“

„Ära räägi iseendale rohkem, kui esmased kujutlused teatavad. On teatatud, et see ja see räägib sinust halvasti. Seda on teatatud, kuid pole teatatud, et sulle oleks kahju tehtud.“

"Kurk on mõru – viska minema. Teel on okkad – hoidu neist kõrvale. Sellest on küllalt, ära lisa veel juurde : miks see küll mailma sündis?" 

„Ei lohakalt tegutseda ega segaselt vestelda, ei kujutlustes eksi minna ega olla hinges täielikult kaasakistav või ülevoolav, ning mitte veeta elu ilma vaba ajata.“

Kes on aga ühe neist (mis on maailm, milleks see on sündinud) kõrvale jätab, ei tea öelda ka seda, milleks ta ise sündinud on. Kellena siis näib sulle nüüd see, kes põgeneb kiituse eest või ajab seda taga – kiitust käteplaksutajailt, kes ei tea,  kus nad on ega kes nad on.

"Tahad meeldida inimesele, kes iseendale ei meeldi? Kas  meeldib siis iseendale see, kes kahetseb pea kõike, mida teeb?"

„Inimesed on sündinud üksteise pärast, niisiis õpeta või talu.“

„Ja see, kes sureb kõrges eas, saab võrdkseks sellega, kes suri ennaaegu.“

"Kui sa kellegi häbematuse tõttu solvud, küsi eneselt kohe: kas on võimalik, et selles maailmas poleks häbematuid? Ei ole võimalik. Ära siis nõua võimatut." (nende olemasolu on paratamatu, nii talita ka kelmi, reeturi jms puhul kes on eksinud).

Ja pealegi millist kahju on tehtud sinule? Sest nende seast, kelle peale tigestud, ei leia sa kedagi, kes oleks teinud midagi sellist, mille tõttu su mõttelaad halvemaks muutuks, ent kõik sinu jaoks halb või kahjulik toetub ju sellele. Mida halba või võõrastavat on aga selles kui kasvatamatu käitub nii nagu on kasvatamatule omane. Vaata, kas ei pea sa pigem iseennast süüdistama, kui ei oletanud, et too tolle vastu eksib. Sina ju oled saanud mõistuselt eeldused mõtlemaks, et too tolle vastu tõenäoliselt eksib, ja ikkagi unustad selle ning imestud, kui ta on eksinud (kui sa oled teinud head, mida sa siis veel tahad? kooskõlas oma loomusega on teha head, ilma tasu ootamata, on tegija juba tasu saanud).

„Harjuta end, niivõrd kui võimalik, kõige puhul, mida keegi ka teeb, endamisi küsima: mille poole ta sihib? Ent alusta iseendast ning uuri kõigepealt iseennast.“

„Agaralt püüdlik lihtsus on aga peidetud nuga. Pole midagi inetumat hundisõprusest, sellest hoidu kõige enam. Hea , lihtne ja heatahtlik on silmadest näha ega jää varjatuks.“

„Kust iga asi on tulnud, millistest põhiosadest koosneb, milleks muundub, milliseks saab muundudes ja kuidas temaga midagi halba ei juhtu.“

Viha puhuks aga olgu käepärast, et mehelik pole mitte ägestumine, vaid tasasus ja leebus – nagu see on inimlikum, nii ka mehelikum - , ning et tugev, sitke ja mehine on selline, mitte aga see kes kurjaks saab ja ärritub. Sest kuivõrd see on omasem kirgedest vabale olemisele, sedavõrd ka jõule. (ehk siis nõuab jõudu et mitte ärrituda vaid säilitada leebus ) Ja nii nagu ängistus on omane jõuetule, nii ka viha, sest mõlemad on haavata saanud ja alla andnud

Heatahtlikkus on võitmatu, kui ta on siiras mitte silmakirjatsedes. Sest mida teeb sulle kõige ülbem, kui jääd tema suhtes heatahtlikuks ning võimaluse korral tasasel meelel manitsed ja rahulikult ümber õpetad, just sellal, kui ta püüab sulle halba teha: „ Ei mu laps, mitte selle jaoks pole me loodud; mina ju kahju ei kannata, kuid sina kannatad kahju, mu laps.“ Ning näidata, et ka mesilased ei tee nii kes karjas elavad

"Sageli olen imestanud, kuidas igaüks iseennast küll kõigist enam armastab, kuid hindab iseenda arvamust enesest vähem kui teiste oma. Nii tunneme me lähedalolijate eest rohkem häbi- mis nad küll siis meist mõtlevad – kui isendi ees." 

„Et kõik on arvamus ja see on sinu võimuses. Kaota siis, millal aga tahad, arvamus, ning nagu sellel, kes on jõudnud ümber neeme: tüünus, vaikus ja tasane laht.“

„Kui naeruväärne ja võõras on see, kes imestab  kas või millegi üle, mis elus sünnib.“