"Stepihunt" H.Hesse

„Valule peaks uhke olema – iga valu on meie kõrge seisuse meenutus.“

Enamik inimesi ei taha enne ujuda, kui nad seda oskavad.  loomulikult ei taha nad ujuda, nad on ju sündinud maa mitte vee jaoks.[....]Ja loomulikult ei taha nad mõtelda; nad on ju loodud elamiseks, ja mitte mõtlemiseks. ...... kes teeb mõtlemisest peaasja, see võib selles osas kaugele jõuda, aga ta vahetab siiski maa vee vastu ja kunagi ikka upub.

... nii kipuvad need loomused, keda me „enesetapjateks“ nimetame ja kes on alati väga tundlikud ja tundelised, vähimagi vapustuse korral intensiivselt anduma enesetapu kujutlusele.

...tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu enda poolt võita ja selili panna, kui seda oma käega teha

Seetõttu on kodanlane oma olemuselt nõrga eluihaga olend, kartlik, hirmul iga enesekaotuse ees, kergesti valitsetav.

Sest paistab, et kõigil inimestel on kaasasündinud ja lausa loomusunniline vajadus pidada oma mina mingiks ühtsuseks. See väärkujutlus võib ükskõik kui sageli ükskõik kui raske hoobi saada, ikka paraneb ta uuesti.

Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi

Inimene koosneb suurest hulgast hingedest, väga paljudest minadest.

Igavikus pole aga mingit aega: igavik on üksnes silmapilk, sa näed, just paras ühe nalja jaoks.

Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma!

/--/igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta.

Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild looduse ja vaimu vahel.

Sest ükski inimene, isegi mitte primitiivne neeger, isegi mitte idioot, ei ole nii meeldivalt lihtne, et tema olemust võiks seletada ainult kahe või kolme põhielemendi summana.

Kodanluse puhul on maksev suurmeeste ümberpööratud põhimõte: kes pole minu vastu, on minu poolt.

Kahju oli nüüdsest ja tänasest, kõigist neist loendamatuist tundidest ja päevadest, mis mul kaduma läksid, mida ma ainult kannatasin, mis ei toonud ei kingitusi ega vapustusi.

Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib.

Elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda, nagu polekski see loobumine — kõiki neid kõrge elutarkuse armastatud ja sageli formuleeritud nõudeid on võimeline täitma üksnes huumor.

...Sest seda vihkan, jälestan ja nean ma siiski kõige kirglikumalt, seda kodanluse rahulolu, tervist, mugavlemist, seda turgutatud optimismi, seda keskpärase, normaalse, läbilõikelise tulusat ja tõhusat kultiveerimist.

Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis oled sa tõesti õnnetu mehike!

Te peate elama ja te peate naerma õppima. Peate õppima kuulama elu neetud raadiomuusikat, peate austama vaimu selle taga, peate õppima naerma selles oleva kila-kola üle! Ja kõik, rohkem teilt ei nõuta!

Mis pakub lõbu, seda tuleb nautida.