Noorte seas on ilmselt tuntud lääne ühiskonnast alguse
saanud YOLO (you only live once) mentaliteet.
Väide on küll loogiliselt võetuna igati korrektne, kuid mulle tundub, et
seda mõistetakse ja kohaldatakse vääralt.
Kui keegi hüüab „yolo!“, siis enamasti õhutatakse tegema pigem mõtlematuid ja destruktiivseid tegevusi nagu joomine (mida rohkem, seda parem), suitsetamine, bussipaviljoni klaasi purustamine või üleüldiselt midagi ohtlikku enda või teiste tervisele, varale. Miskipärast on yolo-mentaliteet saavutanud mõtlematuse fooni, justkui see looks mingi aluse või annaks õigustuse. Paraku unustatakse, et liigse emotsiooni ajel tehtu võib hiljem pälvida püsivat kahetsust ning peagi jõutakse arusaamani, et elu ei lõppegi veel niipea ning mõtlematusest tehtu tol õhtul elab edasi. Elatakse küll korra ja eksida on lihtne, kuid hiljem vigu heastada on keerulisem. Yolo ei päästa.
Mõistlikum versioon yolo-mentaliteedist peaks hoopis julgustama meid lugema klassikuid ja ennast harima; otsima tõde, otsima ja mõistma põhjusi, kuna siis saab leevendada tagajärgesid; tegelema personaalse arenguga ning mõtlema kaasa ka ühiskondlikel teemadel.
Selleasemel, et loomastuda, võiks elada hoopis tähenduslikumalt ning teha mõtestatuid tegevusi, kuna siis võid kindel olla, et ei raiska väärtuslikku aega rumalustele. Elu on meil kõigil üks ja elu ajaline kestvus Maal on piiratud, mistõttu tuleks seda aega rohkem hinnata ja austada, isegi teatud aukartust tunda tema ees. Mõtestatus aitab elimineerida mõtlematuse, tarkus purustada rumaluse ning püüdlemine seljatada sihituse.
Kui keegi hüüab „yolo!“, siis enamasti õhutatakse tegema pigem mõtlematuid ja destruktiivseid tegevusi nagu joomine (mida rohkem, seda parem), suitsetamine, bussipaviljoni klaasi purustamine või üleüldiselt midagi ohtlikku enda või teiste tervisele, varale. Miskipärast on yolo-mentaliteet saavutanud mõtlematuse fooni, justkui see looks mingi aluse või annaks õigustuse. Paraku unustatakse, et liigse emotsiooni ajel tehtu võib hiljem pälvida püsivat kahetsust ning peagi jõutakse arusaamani, et elu ei lõppegi veel niipea ning mõtlematusest tehtu tol õhtul elab edasi. Elatakse küll korra ja eksida on lihtne, kuid hiljem vigu heastada on keerulisem. Yolo ei päästa.
Mõistlikum versioon yolo-mentaliteedist peaks hoopis julgustama meid lugema klassikuid ja ennast harima; otsima tõde, otsima ja mõistma põhjusi, kuna siis saab leevendada tagajärgesid; tegelema personaalse arenguga ning mõtlema kaasa ka ühiskondlikel teemadel.
Selleasemel, et loomastuda, võiks elada hoopis tähenduslikumalt ning teha mõtestatuid tegevusi, kuna siis võid kindel olla, et ei raiska väärtuslikku aega rumalustele. Elu on meil kõigil üks ja elu ajaline kestvus Maal on piiratud, mistõttu tuleks seda aega rohkem hinnata ja austada, isegi teatud aukartust tunda tema ees. Mõtestatus aitab elimineerida mõtlematuse, tarkus purustada rumaluse ning püüdlemine seljatada sihituse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar