"Antiikfilosoofia" I.Meos

Herakleitos:  „Samasse jõkke ei saa astuda kaks korda“  (kõik muutub, voolab, inimene muutub, uued elamused, uuem mina vms,) „Samasse jõkke me astume kaks korda ja ei astu, me oleme ja ei ole“  „Kui inimestele sünniks kõik nende tahtmise järgi, paremaks ei läheks“ (muutlikkus,kõik on suhteline)

Sofistide filosoofia põhijoon on relativism ehk kõige suhtelisuse tunnistamine. Iga asja kohta on õigustatud kaks teineteisele vasturääkivat seisukohta ja mõlemad on tõesed (juhul, kui keegi neid tõeseks peab) nt külm vesi järves, maailm on ilus või nõme ehk millisena asju näeme, sellised nad meile ongi.

Hegel Gorgiasest: „Terve mõistus on oma ajastu mõtteviis, milles sisalduvad kõik selle aja eelarvamused: mõttemäärangud valitsevad tema üle, ilma ,et seda endale teadvustaks. Seepärast läkski Gorgias kaugemale tervest mõistusest“

„Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale mitte kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid.[....]. ..., võtsin endale Xanthippe naiseks veendumusega, et kui suudan taluda teda, siis on mul kerge suhelda kõigiga.“ Sokrates, Xenophon teoses


Sokrates: „Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama“ (inimesed, kes lõid Sokratest; kes jäid lolliks vestluses/vaidluses Sokratesega; Sokrates kasutas irooniat).

Platon: "Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti.“ 

Demokritos:  „Inimesele on kohane hoolitseda enam hinge kui keha eest, sest hinge täiuslikkus parandab keha puudusi, keha tugevus ilma mõistuseta ei tee aga hinge millekski paremaks.“

„Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte“

Voorus seisneb tegudes ega vaja suuri sõnu. Antisthenes

Diogenesest-  keegi viis ta suursugusesse majja ja tal keelati maha sülitada. Diogenes köhatas ja sülitas tollele näkku öeldes, et ei leidnud sobivamat kohta.  Saunas on vähe inimesi, kuid palju rahvast. Miks annavad inimesed raha kerjusele, kuid mitte filosoofle? Sest pimedaks või lombakaks võivad nad isegi saada, kuid filosoofiks ei iial. Sportlased on nürimeelsed, miks? Sest nad koosnevad sea-ja härjalihast. Paljud naeravad su üle, Diogenes, aga nende üle naeravad võib-olla eeslid, kuid mis loeb neile eeslite arvamus. Nii ka mina – mis loeb mulle nende arvamus. Teenijad on orjuses oma isandate käes, rumalad on orjuses oma tahtmiste käes.


Kokkuvõtvalt on skeptitsismi põhimõte, et hoidu otsustamast asjade loomuse üle ning saavuta sel teel hingerahu.

Epikurose õpetuse järgi võib hingerahu saavutada teadmiste abil maailma kohta, skeptikute arvates aga otsustusest hoidumise abil asjade loomuse kohta. (D.Carnegie: ainuke viis vaidlustes võita on vaidlustest hoiduda)

Kas kalkunitele on ka jõulud rahu ja hea tahte ajaks?

Kui meil oleks rohkem meeleorganeid, siis tajuksime maailma hoopis teistsugusena. Milline on aga asjade tegelik loomus, seda me ei tea.