mõtlesin kirjutada, et läksin puhkusele, kuid jõudsin hoopis järeldusele, et nüüd on seda hilja teha, sest puhkus on nüüdseks juba lõppenud. mõistlikum oleks hoopis teavitada, et olen nüüd puhkuselt tagasi ning jätkan blogisse kaheldavate väärtustega sissekannete tegemist, kuid samas keegi ei tea, et ma üldse puhkusel käisin. niisiis, olen sattunud keerulisse olukorda, sest blogi vajab sihti, mõistus selginemist ning lugejad välisriikidest google translate'i.
see blogi on identiteedikriisis juba aegade algusest. just siis, kui tekkis see veebileht, mis kannab selle veebilehe nime, just siis, kui algas selle lehe ajaarvamise, sest siis algaski tema aeg. ta sobitas end niihästi kui võimalik meie aega. ta trügis siia küberruumi mingi impulsi ajel, mingisugusest soovist või ideaalist, mida ma ei suuda endiselt formuleerida. võib-olla on see lihtsalt üks väike hubane nurgake küberruumis, kus end aeg-ajalt välja elada ja pihku peksta. võib-olla on see kõik ikkagi mõistatus, mis on niivõrd keeruliseks aetud, et mitte keegi ei suuda seda lahendada ja on seetõttu lahendamatu. võib-olla see ei vajagi lahedamist ning mõistatus ise ongi mingit laadi alge millekski, millest võrsub see miski. see võtab mingi kindla kuju ning pärast taipad, et mingisugust mõistatust, arusaamatust polegi kunagi olnud. see kõik oli juba kuskil olemas. niiöelda lahendatult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar