jälle see thomas - kolmas peatükk

thomas oli juba keskmises joobes kui ta väljus baarist. baari ees süütas ta sigareti ning asus juhuslikus suunas mööda tänavat kõndima. juhuslik suund tänaval mööda asfaltteed ei  saa olla ega olegi juhuslikult valitud tee, kui võrrelda juhuslikkust näiteks metsas ekslemisega ja seal marsruudi valimisega.
tegelikult oli thomas juba eelnevalt oma ööelu seaduspära järgides otsustanud minna ööklubisse. ööklubi oli koht, kus toimus kiirendatud kujul kainenemisprotsess. alkohol oli küll veres ning seda kaotada ei saa, kuid tema mõistus selgines ja pilt teravnes juba pärast paariminutilist ööklubis viibimist.teadmata põhjustel see atmosfäär kätkes endas sellist efekti thomase mõistuse jaoks.

ta läks sinna ühel tungival põhjusel nagu iga tavaline mees, kuid seda tungi varjutas seekord filosoofiline melanhoolia. ta tellis vaadiõlle ning jälgis tuimalt ümbrust.  need inimesed siin öisel ajal, vabast ajast, kuid eelkõige järgmise päeva vaba aja arvelt kuulamas muusikat, mida lastakse vahetpidamata ka raadiost. see inimene, kes minust just mööda trügis, kes põrnitseb oma nutitelefoni  nagu tal oleks äärmiselt tähtsad tegevused käsil. ostetakse jooke, mis on kallimad kui päevasel ajal toidupoest ostes. inimsuhte otsingud on keeruliseks muudetud.

piki tantsupõranda äärt seisvad mehed, kus varjamaks ebamugavustunnet on igal teisel  käes joogiklaas. võib-olla ammutatakse inspiratsiooni, häid mõtteid ja julgust, kuid kindlasti ei naudi nad joomist selles olukorras. pargipingil õhtuse päikese käes olesklev a-sots koos kaheliitrisega peegeldab naudingut ja selle vähese, mis sul on, tunnetamine on nautimine.

silmitsetakse mööduvaid inimesi, tantsijaid tantsupõrandal ning ootatakse seda tõuget või saatuslikku märki, et tegutseda ja vahest nii isegi mitmeid tunde. võib-olla sügaval sisimas oodatakse hoopis lõpuakorde ning ööklubi sulgemist? joogiklaas reedab.

hoopis mõistetamatum, kuid lihtsam, on kasutada interneti tutvumisportaale. paraku selles mõistetamatuses on ka lihtsus vaid näiline. tutvumisportaal on läbinisti võlts. see moodustab omaette võltsmaailma, kus inimestel on vähem eksimismisruumi, sest mittemõistetavus kirja teel on hõlpsam tekkima. võltsmaailmas, kus on liialdatud ja idealistlikud ettekujutused, saavadki olla enamjaolt vaid võltsid järeldused ja võltsid tulemused. väheste eranditega on pettumused garanteeritud.

thomas märkas silmatorkavalt lõbusat ja ülemeelikut meeste-naiste seltskonda ning mõistis, et ööelu on tegelikult omamoodi positiivne ja virgastav nähtus. vahel tundub tõesti, et inimesed on nädalavahetuse õhtutundidel nagu ketist lahti saanud koerad. esmapilgul see võib tunduda kuidagi julma väljaütlemisena, kuid olulisem fookus peaks lähtuma pidutsejast endast ehk kuidas tunneb see koer end ise küla vahel ringi joostes?

thomas nõjatus baariletile ning rüüpas värskelt serveeritud külma õlut. ta ei suutnud tõusta teistega samale lainele. ta tundis teatud pettumust, varjatud ebamugavustunnet nagu teisedki mehed, kes ääristasid tantsupõrandat. ta mõistis esmakordselt, et ööklubi on halb koht, kui siin liiga palju mõelda. see idee tõi leevendust ning andis lootust. ta kummutas õlle põhjani ning lahkus.

koduteel otsustas ta, et läheb homme esimesel võimalusel poodi ning ostab sinist kleeplinti. nimelt tema kortermaja lähedal oli keelumärk, mis keelas koertel sittuda selle majataguse muruplatsi peal. keelumärk oli loonud elamurajoonis pretsedendi, mis justkui lubas sittumise mujal kohtades, kus märki pole. sinise teibiga saaks katta keelumärgile iseloomuliku punase ringi ning anda märgile hoopis vastupidine tähendus. selle mõte geniaalsus meeldis thomasele.