esmaspäev, 13. aprill 2015

Dostojevski "Vennad Karamazovid"



...“Teie oma märkusega praegu: „mitte häbeneda nii väga enda pärast, sest ainult sellest see kõik tulebki“ – selle märkusega te nagu nägite mu läbi ja lugesite mu hingest. Just nii mulle kõik näibki, kui ma inimeste juurde tulen, et ma kõigist alatum olen ja et kõik mind narriks peavad, ja sellepärast võtan kätte ka tõepoolest mängingi narri, et „ma ei karda teie arvamusi, sest teie olete viimne kui üks alatumad minust. Vaat sellepärast ma olengi narr, häbi pärast olen narr, suur staarets, häbi pärast!“....


„Peaasi, ärge valetage iseendale. See, kes iseendale valetab ja oma valet kuulab, jõuab niikaugele, et ta enam mingisugust tõde ei iseendas ega ümberringi ei eralda ja järelikult kaotab lugupidamise nii enda kui teiste vastu. See, kes kellestki lugu ei pea, ei armasta enam kedagi ja selleks, et armastuseta olles leida endale huvi ja rahuldust, andub kirgedele ja madalatele lõbudele ning jõuab päris loomulikkuseni oma pahedes, ja seda kõike alalisest valest nii inimestele kui iseendale.“

„Aga on ka vallapääsev vaev. See tungib korraga pisaratena esile ja voolab sellest silmapilgust peale välja halamises. Nii eriti naiste puhul. Aga see pole kergem vaiksest vaevast (vaev tõmbub inimesse ent inimene vaikib) Kaebed vaigistuvad siin ainult sellega, et veel enam närivad ja lõhestavad südant. Niisugune häda ei soovigi tröösti, see toidab end oma lohutamatusest. Kaebed on ainult vajadus alaliselt haava ärritada.“

„Vene arusaamise ja lootuse järgi  aga on vaja, et mitte kirik ei sünniks ümber riigiks, nagu madalamast tüübist kõrgemaks, vaid, vastupidi, riik peab lõpetama sellega, et püüab saada ainuüksi kirikuks ja ei millekski muuks.“

..“Aga nende hulgas on mõned, kuigi vähesed, iseäralikud inimesed: need on usklikud ja kristlased, ent samal ajal sotsialistid. Vaat neid me kardame kõige rohkem, see on imelik rahvas!. Sotsialist-kristlane on hirmsam sotsialistist-jumalasalgajast.“

....- ühe sõnaga, see on hetkeline ilu, haihtuv ilu, mis nii sagedasti just vene naisel esineb.“

„Vaadake ilmalaste juures ja kogu maailmas, mis end Jumala lastest ülbelt kõrgemaks seab, kas pole seal Jumala nägu ja tema tõde moonutatud? Neil on teadus, aga teadus uurib ainult seda, mis on tunnetatud. Vaimne maailm aga, inimolendi kõrgem pool, on hoopis ära põlatud, on kõrvale heidetud teatava ülbusega, isegi vihavaenuga. Maailm kuulutab vabadust, iseäranis viimasel ajal, ja mida me näeme selles nende vabaduses: ainult orjust ja enesetappu! See maailm ütleb: „Sul on vajadusi, seepärast rahulda neid, sest sul on needsamad õigused kui kõige suursugusematel ja rikkamatel inimestel. Ära karda neid rahuldada, vaid isegi rohkenda neid“ – see on tänapäeva maailma õpetus. Selles nähaksegi vabadust. Ja mis tuleb välja sellest  õigusest rohkendada vajadusi? Rikastel ü k s i n d u s ja vaimne enesetapp, vaestel aga – kadedus ja tapmine, sest õigused on antud, aga abinõusid tarvete rahuldamiseks ei ole veel kätte näidatud. Kinnitatakse, et mida kaugemale edasi, seda enam maailm ühendub, kujuneb vennalikuks liiduks selle läbi, et vähendab vahemaad ja anna mõtteid õhu kaudu edasi.
Oh, ärge uskuge niisugusesse inimeste ühendusse! Mõistes vabadust kui tarvete rohkendamist ja kirgede rahuldamist, moonutavad nad oma loomust, sest nad tekitavad kõige pöörasemaid fantaasiaid. Elavad ainult selleks, et üksteise vastu kadedust tunda, oma lihahimu ja kõrkust teenida. Korraldada lõunasööke, väljasõite, omada tõldu, aukraade ja orjadest teenreid – seda loetakse juba niisuguseks vajaduseks, mille tarvis ohverdatakse isegi elu, au ja ligimesearmastus, et rahuldada seda vajadust, ja isegi tapetakse end, kui ei suudeta seda rahuldada. nende juures, kes nii rikkad ei ole, näeme sedasama, vaesed aga summutavad tarvete rahuldamatuse ja kadeduse joomisega. Varsti aga hakkavad nad viina asemel ka verd maitsma, sinnapoole neid juhitaksegi.
ma küsin teil: kas niisugune inimene on vaba? .....Ja ei ole ime, et vabaduse asemel langeti orjusse ja selle asemel, et teenida vennaarmastust ja inimlikku ühendust, langeti vastupidi eraldumisse ja üksindusse,.....


Kõikjal hakkab inimlik mõistus nüüd naeruväärselt üha vähem aru saama, et inimese tõeline kindlustatus ei seisne mitte tema isiklikus üksildases pingutuses, vaid üldises inimlikus tervikluses.

patt, otsene vastutaja kogu inimsoo pattude eest, ära veereta laiskust ja jõuetust teiste inimeste peale, meie mõtete ja tunnete juured ei ole mitte siin vaid teistes maailmades, seepärast ütlevad mõttetargad, et ei saagi asjade olemust maa peal ära tunda. kui nõrgeneb see tunne või kaob, siis sureb ka see mis sinus üles kasvatatud on.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar