Teadlased
on teada andnud, et üldiselt inimeste keskmine eluiga pikeneb. Seda näitab
statistika. Paratamatult tekib siinkohal küsimus, et kunas tekib lagi, mil
eluiga ei saa enam kasvada. Arstiabi kättesaadavus on küll parem kui kunagi
varem, kuid probleem on juba siis, kui
on tekkinud vajadus üldse arstiabi järele. Võib-olla eluiga pikeneb ning
haiget inimest suudetakse tänu tuleviku läbimurretele farmaatsiatööstuses
kunstlikult elus hoida ning langema hakkab hoopis tervena elatud aeg ehk
elukvaliteet?
Ma arvan, et selle tegeliku laeni ei jõuta, kuna tulevikus hakkab eluiga hoopis
langema koos elukvaliteediga. Põhjused miks ma nii järeldan, on võrdlemisi
lihtsakoelised. Toit on täis kahjulikke aineid, mille pikaaegne mõju pole veel
täiesti selge, sest ajalooline kogemus puudub. Mingis mõttes on tänapäeva
inimene nagu katsejänes. Osalised tulemused on juba täna käes allergiate,
diabeedi, massilise vähki haigestumise ja üha uute tekkivate haiguste näol. Mis
on seda põhjustanud? Meenub ütlus, et diabeet kui heaoluühiskonna haigus. Miks
on meil haigused, mida varem pole eksisteerinud?
Ülekaaluliste arv on samuti kasvav trend, mis on tingitud toidust, kuid ka
vähesest füüsilisest aktiivsusest. Ilma muutusteta rindel saabki olukord vaid
probleemsemaks minna, sest probleemid on juba praegu olemas.Ei tasu unustada,
et kapitalismis teenitakse raha nii odava toidu kui ka kallite ravimiste eest.
Isegi kui eluiga ei lange, siis väga tõenäoliselt teeb seda elukvaliteet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar