väidetavalt me elame vabariigis. selles vabariigis kehtib põhiseadus, mis on oma olemuselt natsionalistlik. selle põhiseaduse peamine eesmärk on kohe väga-väga natsionalistlik.seda aga ei pea sugugi mitte kartma, sest põhiseadust nagunii ei järgita täies mahus, kuna EL-ist määratud direktiivid omavad suuremat kaalu. põhiseadus on lihtsalt mingi iganenud paberikogum, mis takistab progressi ja euroõnne.
alatasa, kui ma loen inimeste arvamusi mingil teemadel, jõuan ma ikka ja jälle oma peas küsimusele, et mis on inimeselooma elu mõte siin planeedil. kas arvamust avaldada? võib-olla need arvamused hakkavad mingi hetk hoopis takistama Tõeni jõudmist. kuid siis küsiks keegi minu arvamust, et mis on Tõde? ma ei tea, kuid vahelduva aktiivsusega ma püüdlen selles suunas.
immigratsiooniteema on jätkuvalt kuum ning see on vesi rahvuskonservatiivide veskile. minu jaoks ei olegi niivõrd kaasahaarav teema pagulaste kvoot, vaid hoopis meie sisutud ja karakterita poliitikud. see "euroraamistik", millesse me oleme end mässinud, kus üks bologna ülikooli professor ütleb konkreetselt tõe välja, et eesti VABAriik liiduriigina on kohustatud vastu võtma pagulasi. see avaldus sai minu arust liiga vähe tähelepanu, sest kõikehaarav ühiskondlik diskussioon teemal, et kas võtta pagulasi või mitte, on farss, sest nagu öeldud - meil on kohustus neid vastu võtta. kas me tahame ka tulevikus olla kohustlased või tahaksime juhtida protsesse isekeskis? leian, et selline teemapüstitus oleks mõistlikum, sest tagajärje asemel tegeletakse põhjusega.
euroopa-sisenene rahvastikuränne ei ole midagi uut. jalutades mööda rheini kallast ei saa keegi aru, et kas oled sakslane, prantslane või inglane seni kuni oled europiid. negriidi tuvastavad kõik, ka mitterahvuslased. samas helsinkist berliini on lühem teekond kui tripolist pariisi, mistõttu negriid mõjub ehk kuluuriliselt kaugena ja seega ähvardavana. olgem ausad, rahvuslus nagunii on enamjaolt siiski usuküsimus või ususekt. rahvuslus on lihtsalt religioon. kui ajaloos kõik euroopasisesed ümberasujad oleksid olnud negriidid, siis täna oleksime me kõik negriidid. kuradi segane lause.
samal ajal ei ole rahvusluses midagi halba, kui ei olda just ründava iseloomuga ning ei peeta enda rahvust teistest paremaks. alles siis algaksid probleemid. tühipaljas rahvuslus ei ole ohtlik ega väär; see on puhas religiooni erivorm; see on usuküsimus. eestlased kui üks ateistlikum rahvas vajab religiooni. see tugevdaks meie identiteeti ja kultuuri tervikuna. kui me oleme ise tugeva identiteediga rahvus nagu seda on minu arvates hispaanlased, kreeklased, itaallased, prantslased, venelased, siis ei pea me kartma ka pagulasi. paraku on eestlaste identiteet pigem nõrk.
pagulased ja immigratsioon ei ole probleem. immigratsioon tulevikus praeguste tendentside jätkudes on paraku vältimatu. probleem tekib siis kui multikultuursuse propageerimise all hakatakse keelama ühe suveräänse riigi harjumuspärast käitumist ja traditsioone. miks ei tohi süüa 20 koolilast sealiha kui üks sisserändaja poeg seda ei tohi teha usulistel põhjustel? selleks, et mitte solvata. miks on teatud põhjustel halb öelda: "merry christmas!" ning hoopis parem oleks: "happy holidays!" selleks et mitte solvata. miks haiglatöötaja ei tohiks kanda ristiga kaelaehet? selleks, et mitte solvata. kas see ongi multikultuursus?
me peame olema ausad. rahvas on aus, delfi kommentaarium on aus, kuid poliitikud mitte. nii tekivadki vastuolud ja vääritimõistmised. kuidas suhtuda paeti avaldusse, kus tema arvates on viimase 25 aasta jooksul on pagulasteemal liiga vähe avalikku arvamust kujundatud? ma küsiks, et mida tähendab avaliku arvamuse kujundamine?
on piinlik kui randpere tunneb muret, et mida arvavad meie euroopa sõbrad meist, kui mingisugust el-ga seotud komisjoni eestis juhib euroskeptiline madison. selline lömitamine on masendav.
kindlasti oleks võimalik ühiskondlik süsteem ümber korraldada, kuid see eeldaks radikaalseid otsuseid ja ebamugavustunnet, mis demokraatlikus ühiskonnas vaevalt poolehoidu võidaks.
kokkuvõtteks, immigratsioon on vältimatu kui keskmine sündivusnäitaja on ühiskonnas püsivalt alla 2. tuleks küsida, et milliseid inimesi meie ühiskond vajab? tuleks küsida immigrandilt, et mida oled sina valmis Riigile andma?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar